The Great Ocean Road

Hei

Esiteks. Ma ei saa mainimata jätta, et see blogi on valminud tegelikult ammu aega tagasi, just sel hetkel, kui laadisin teda üles, tegi ta kadumistrikki. See tegi mind mõneks ajaks morniks, aga võtsin end kokku ja siin see taastatud nikerdis on. Küll vähemas mahus, kui enne, kuid siiski.

Nüüdseks oleme juba kolm nädalat töölt lahti olnud ja puhkame täiel rinnal. Või noh, lõõtsutame kuuma käes. Ühe puhkava inimese ööpäeva mahub tavaliselt üks korralik 10 tunnine uni, hommikust õhtuni mõnetunniste vahedega 50-se kaitsefaktoriga päikesekreemi määrimine, päeval vaatamisväärsustega tutvumine, rannas vedelemine, jalutamine, lugemine, fotografeerimine, söömine-joomine ja vaba ajakava ning muretu elu.

Seekord ma pikemalt camperi ehk reisiselli elustiilile, muredele ja rõõmudele pidama ei jääkski, sellest mõni järgmine kord. Samuti jääb järgmisesse korda ka meie Adelaidis käik ja kuumalaine üleelamine. Lihtsalt mainin ära, et õues oli NELIKÜMMEND KURADI KUUS kraadi sooja. Seekordne postitus kuulub The Great Ocean Road`ile, mis on Austraalias üks kuulsamaid vaatamisväärsusi. Tegu on Victoria osariigi rannikualaga, mis on tuntud oma suurepäraste surfirandade tõttu, helesinise ookeanivee ja kaunite vaadete poolest. Teisalt poolt ümbritsemas aga lopsakad vihmametsad. Kogupikkuses kestab Great Ocean Road lausa enam, kui 250 km- seega otsustasime võtta oma aega, mida meil on, ja veeta seal umbkaudu nädalakese jagu kvaliteetaega.

Little paradise

Esimese asjana Melbourni jõudes sõitsime lähedalolevasse Torquay linnakesse oma vanale sõbrale, Jon`ile külla. Kes mäletab, siis Jon on üks keskealine Iiri päritolu ja hea huumorisoonega mees, kellega tutvusime kunagi Woodendis, kus selle hullu muti majapidamises wwoofisime (töötasime elamise ja söögi eest mõne tunni päevas). Pisut enam, kui poole aasta eest külastasime teda esimest korda ja nüüd kutsus ta meid lahkesti jälle enda juurde. Veetsime tema majas kaks päeva, tehes rohkesti süüa, jutustades ja tegime ka mõned pikad jalutuskäigud. Selles linnakeses asuvad ka kõigi surfibrändide outlet poed, seega tegime nii mõnedki suvised ja soodsad sisseostud Rip Curl, Billabong, Quicksilver ja teistest esinduspoodidest.

Suveks ja puhkuseks moodsaks saanud, algas meie imeline teekond mööda Grat Ocean Roadi.

We stopped in many sightseeing places during the Great Ocean Road

Järgnevatel piltidel on tegu kuulsaima vaatamisväärsusega tervel sellel teekonnal- 12 apostlit. Päris ausalt neid apostleid polegi 12, umbes pooled lamavad suurte tükkidena ookeanipõhjas. Aastate jooksul on lained oma töö teinud, kulutades neid liivakamakaid iga aastaga kahe sentimeetri võrra ja muutes neid nõrgemaks.

Kuna see vaade on väga populaarne ja ilmselgelt mitte asjatult, siis otsustasime minna sinna päikeseloojangut püüdma. Sama olid ka teinud nii paarsada pilusilmset koos oma viimase mudeli uhkete kaameratega. Ise samal ajal oma aii föönidest dakkfeissidega selfisid klõpsides. Mis aga tähtsam kirevast seltskonnast- kirevat päikeseloojangut ei tulnudki. Mitte, et päike taevasse oleks jäänud, vaid sellist ilusat värvilist päikeseloojangut ei tulnud nagu me kaks tundi oodanud olime... Kuuldavasti oleks hommikune pildistamine paremat värvidemängu pakkunud, ent olime liialt laisad, et varahommikul tagasi minna.

The twelve apostels

Sunset without any colours

Massive

 Järgmisel pildil on tegu Londoni sillaga. Kunagi oli see avatud turistidele peal kõndimiseks, kuid 70`ndate lõpus kukkus ootamatult keskmine osa sellest sisse. Õnneks keegi viga ei saanud, ent kaks turisti jäid mõneks ajaks parempoolse liivakamaka peale lõksu.

The London Bridge

Käisime ühel tavapärasel matkarajal keset vihmametsi, kui äkitselt kuulsin enda kohal puude otsas krabinat. Vaatasin üles ja seal oli KOAAAALA! Päris KOAAAALA! MA läksin suurest elevusest nii ähmi täis, et haarasin Kuldaril lihtsalt õlast ja hakkasin hullult raputama, ise peenikesel häälel muudkui piiksudes koaala, koaala, koaala, appi, vaata, koaala! 

Look, there is a koala!

Cute

Koaalad magavad ööpäevas 18 tundi ja söövad vaid eukalüpti- või kummipuu lehti. Sealt saavad nad ka kogu eluks vajaliku vee. Kuna nad on nii head ronijad, võivad nad vajadusel veeta puude otsas elades ja kordagi maapeale tulemata aastaid. Peale selle, et nad on kohutavalt armsad, võivad nad loodusele ka palju kahju teha. Järgneval pildil olev surnud mets on põhjustatud koaalade poolt. Selles piirkonnas elab neid liialt palju ja nad lihtsalt sõid selle piirkonna eukalüpti puude lehtedest tühjaks.

Koalas just ate all the eucalyptus leaves

 Aga selle tatoveeringuga saite küll tünga, see pole tegelikult päris.  Ehk järgmine kord, siiani veel katsetan.